Suhted, kohtamine, kihlus, abielu ja laste kasvatamine

SEKSI EESMÄRK ABIELUS.

Paljudel on nii moonutatud arusaamine sellest, mida Piibel tegelikult seksi kohta õpetab, et on lausa hädavajalik vastavaid Piibli tõdesid väljendada selges ja arusaadavas keeles.
Enamusele küsimustest olen juba eelnevalt viidanud. Käesolevas peatükis on esitatud lühike süstemaatiline kokkuvõte. Endastmõistetavalt, kõiki järgnevaid küsimusi nähakse ainult abielu kontekstis.

l. Rahuldus

Pühakiri tunnistab sundimatult, et sugutungi rahuldamine väljendub seksuaalvahekorras. Paulus ütleb selle kohta: “Kuid hooruspattude pärast olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees. Mees täitku oma kohust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu… Parem on abielluda kui himudes põleda” (1.Kor. 7:2,3,9).
Kõik on väga selge. Paulus tunnistab avameelselt, et enamus inimesi kogevad soovi olla seksuaalselt rahuldatud ning ta propageerib abielu kui selle arstimit. Abielu raamides peab kumbki partner võimaldama teise seksuaalset rahuldamist, niikaua kuni see on võimalik. On tähelepanuväärne, kui palju Paulust süüdistatakse seksi vastasuse, antifeminismi ja abieluvastasuse pärast. Ta on tõepoolest soovitanud vallaspõlve koos selle eelistega neile, kes Issandat aktiivselt teenida tahavad. Teiste puhul ta õpetab selgelt, et abiellumine on normaalne, terve staatus.
Seega, seksi põhiline eesmärk abielu piirides on lihtsalt sugutungi rahuldamine.

2. Soojätkamine

Soo jätkamine tähendab sõna-sõnalt “kellegi nimel loomist.” Antud juhul on tegemist loomisaktiga Jumala nimel. Seega viitab soo jätkamine lapse sündimisele. Ilmselt on üheks seksuaalsuhte eesmärgiks soo jätkamine. Kohe alguses, kui Jumal inimese lõi, ütles Ta ise: “Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maaja alistage see enestele…” (l. Moosese 1:28).
See on üks põhjustest, miks seks ilma lastesaamise võimalikuks pidamiseta on vale. See on sama, mis magustoit ilma puuvilja-lisanditeta. See on iseenda alavääristamine.
Justin Martyr kirjutas teisel sajandil, et tema kristlastest kaasaegsed olid seksuaalvahekorras ainult siis, kui nad soovisid lapsi saada. Nagu juba leidsime, on see Jumala plaanist ja eesmärgist möödalaskmine. Seks on palju laiahaardelisem kui soo jätkamine. Siiski on soo jätkamisel tähtis otstarve, millest mööda minna ei saa. Nii nagu puuviljade söömise puhulgi, on ka laste kasvatamise juures oma ebameeldivad momendid, kuid üldjoontes on see rahuldust pakkuv ja meeldiv. Õigupoolest ei tea inimesed, kes soovivad seksi soo jätkamiseta, kuivõrd sügavast rõõmust ja heameelest nad ennast ilma jätavad.
Tuleta meelde, mida psalmist on öelnud: “Vaata, lapsed on pärand Jehoovalt, ihusugu on tasu temalt! Õnnis on mees, kes oma nooletupe nendega on täitnud!” (Psalm 127:3,5).

3. Kosutus

Meelelahutus on väga oluline seksi funktsioon. See on vahend, mille läbi abikaasad lihtsalt võivad teineteisega koosolemist nautida. Just meelelahutuse ja naudingu kaudu võivad nad end teineteisega väga unikaalsel viisil jagada. Bridzi või tennist võib naabritega mängida; seksi alased mängud on isiklikud, kuuludes vaid kahele. Vana Testamendi patriarhi Iisaki elust leiame ühe väikese intsidendi, mis seda illustreerib.
Kui ta koos oma naise Rebekaga elas Geraris, kartis Iisak, et kohalikud mehed võivad teda ara tappa, selleks et Rebekaga abielluda. Ta lavastas loo nii, nagu Rebeka oleks olnud vaid ta õde. Kui vilistid mõtelnuks, et ta on õde, siis poleks tema enda elu enam ohus olnud. Loomulikult oli see rumal ning valelik plaan ja seega õigusega nurjumisele määratud.
Ühel päeval kootusid Iisak ja Rebeka aias, kus nad arvasid end kahekesi olevat. Nende teadmata nägi Gerari kuningas Abimelek neid läbi akna.
Lugu on järgmine: “Aga kui ta seal pikemat aega oli viibinud, vaatas Abimelek, vilistide kuningas, kord aknast välja ja nägi, et vaata, Iisak kallistas oma naist Rebekat! Siis Abimelek kutsus Iisaki ja ütles: “Vaata, ta on tõepoolest su naine…” ” (l. Moosese 26:8-9).
King James’i tõlge ütleb, et Iisak “vallatles” Rebekaga. Living Bible versioon tõlgib selle sõna “hellitlema, kallistama, paitama”. Algne heebreakeelne sõnatüvi tähendab sõna-sõnalt “naerma” või “mängima”.
Paneme selle kõik kokku ning saame ülimõnusa pildi Iisakist ja Rebekast nautimas oma armumängu. Nad ei mänginud lihtsalt laste ringmängu “kes aias”. Nad mängisid sellist mängu, mis silmnähtavalt tõestas, et nad on abikaasad!
Seks on kosutuseks! See on mõnus meelelahutus.
Täpselt sama tuleb ka Saalomoni Ülemlaulust väga selgesti välja. Paljud loevad nimetatud raamatut kui tähendamissõna Kristuse ja Tema koguduse vahelisest suhtest. Nii ka on, kuid eelkõige esitab Ülemlaul terve seeria väga erutavaid ja avameelseid armastuslaule. Kui raamat otsast lõpuni korraga läbi lugeda, on tunda, kuidas see on kantud rõõmsast ja naudisklevast meeleolust, mis valitseb pruudi ja tema peigmehe vahekorras. Õpetussõnadest leiame teise huvitava lõigu, mis ütleb:
“…tunne rõõmu oma nooreea naisest… ta rinnad joovastagu sind igal ajal, eksi alati tema kallistustesse!” (Õpetussõnad 5:18-19).
Sõna “rinnad” näol leiame Piiblist veel teisegi avameelse ja ausa kinnituse seksi kohta. Naise rinnad kütkestavad meest. Olgu mõlemad pooled sellest teadlikud ja joovastagu siis naise rinnad oma meest!
Seksuaalsuhe, mis on rajatud piibellikele alustele, pakub ehedat rõõmu!
Pealegi on sõna “kosutus” peatähenduseks “uuestiloomine”. Tõeline kosutus taastab jõudu ja südikust, et tööd jätkata. Seksuaalne kosutus teeb seda. See värskendab, virgutab, ergutab, annab jõudu ja elustab. Õnnelik armastajapaar kõnnib nõtkel sammul, sära silmis.
Need pole lihtsalt iseloomulikud jooned, mis armumist kirjeldavad. Need on saavutused, mis võimaldavad armunuks jääda. Seks, mida õigesti nauditakse, on tõeliselt kosutav.

4. Lävimine

Seksi kõige olulisemaks eesmärgiks on lävimine. Sõna kommunikatsioon ehk lävimine on tarvis mõista täistähenduses. See  pole  ainult  kirjasaatmine  või  helistamine.   Sõna “kommunikatsioon” tähendab “kellegagi lähedaselt suhtlemist, läbi käimist” ning viitab teise inimesega koosolemisele, temaga aja veetmisele ning selle kaudu tema tundmaõppimisele.
Ingliskeelse Piibli mõnedes kirjatekstides käsutatakse sõna “tundma, teadma” tähenduses “kellegagi seksuaalvahekorras olema”. Eesti keeles on vastavalt kasutatav sõna “ühte saama” või “puutuma”. Näiteks Aadamale ja Eevale sündis Käin, sest Aadam “sai ühte” oma naisega (l. Moosese 4:1). Enne abiellumist oli Rebeka süütu, “mehe poolt puutumata” (l. Moosese 24:16). Maarjale sündis Jeesus, kuigi Joosep ei olnud “puutunud temasse” (Matteuse 1:25).
Ingliskeelset sõna “know”, mis eesti keeles tähendab “teadma,  tundma”  kasutatakse  siin  erilises  tähenduses. Seksuaalvahekord on väga eriline, unikaalne teadmine, tundmine. Rõhutan: see on täiesti ligipääsmatu abielu osa. Võid tunda teisi inimesi mitmel viisil – tõepoolest, see on isegi möödapääsmatu. On aga olemas teadmine või tundmine, mis saab jääda üksnes teie kähe vahele, mis kuulub ainult teile: teineteise tundmine seksuaal valdkonnas.
Kommunikatsiooni olemus põhineb jagamisel. Algelisem tähendus oleks uudiste jagamine kellegi teisega. Täiuslikemalt väljendab kommunikatsioon kõige andmist teisele, mida sul anda on. Piibel käsutab nimetatud väljendit just nõnda ja tegelikult seksi olemus ongi niisugune. Te saate teineteisele pakkuda naudingut, mida keegi teine asendada ei saa. Tõsi, te annate endid jäägitult teineteisele, miski ei lahuta teid. Ei mingeid salatsemisi ega pettust.
Seks, milles puudub niisugune isiklik, intiimne tundmine mis on tegelikult põhieesmärgiks, jääb väga palju maha kvaliteedist, mida Piibel kirjeldab, rääkides seksist.
Teiste sõnadega, seks ei ole ainult kähe keha jagamine teineteisega. Seksuaalvahekord väljendab terve oma isiksuse jagamist teisega vaimu, hinge ja keha tasandil. Kristlased võivad oma vahekorda mitmekesistada vestlemisega, mängimisega, palvetamisega või ükskõik millega, et ehedalt ennast teisega jagada. Nii saavutataksegi teineteise tõeline tundmine.
Sellepärast kuulub seksuaalvahekord kurameerimise lõppu, mitte algusse. Seksuaalvahekord on teineteise tundmaõppimise tipp, mitte algus.
See on läbi aastate kestev ja järjest süvenev vastastikune tundmaõppimine.

5.Armastus

Võib olla üllatav, et armastus on selles nimistus viimasena mainitud. Rahuldus, soo jätkamine, kosutus ja kommunikatsioon võivad näida palju vähem õilsatena kui armastus.
Armastus sisaldab kõiki neid asju. Ükski neist ei omaks ilma armastuseta mingit mõtet. Armastus on midagi rohkemat kui liblikad kõhus või aeg-ajalt südamelöökide vahelejäämine. Armastus on oma olemuselt andev. Alles siis, kui inimesed õpivad teineteisele andma, saavad nad seksuaalvahekorras täielikult rahuldatud. Rahuldus, soojätkamine või isegi kommunikatsioon ilma armastuseta on tühjad. Pruut ohkab Ülemlaulus: “Ma otsisin öösiti oma voodis teda, keda mu hing armastab!” (Ülemlaul 3:1).
See on sügavam kui füüsiline vahekord. Pruudi südames on hingepõhjast tulev igatsus, seksuaalvajadus on siin teisel köhal.
Olen sihilikult armastuse jätnud meie arutelu viimaseks osaks, selgitamaks, et see ei ole mingi sentimentaalne ega romantiline asi. Armastus on omakasupüüdmatu pühendumine inimesele, kellega ollakse valmis jagama oma elu. Armastusel on tunnetega vähem pistmist, kui enamus inimesi arvab.
Tunded võivad armastusest võrsuda, kuid nad ei ole armastus. Armastus on otsus ehk tahteakt. Me otsustame armastada, sest me tahame seda teha.
Keegi kristlik autor on öelnud: “Armastus on tingimusteta pühendumine   ebatäiuslikule   inimesele”,   teise   inimese armastamine sellisena, nagu ta on.
Armastus on andmine. Me tahame anda oma armastatule, mitte aga võtta. Armastus on teise tundmine. Me tahame oma armastatut tunda üle kõige muu. Armastus on nauding. Me tahame nautida seda, kuidas me teineteisega oma armastust jagame.
Hoolimata aga sellest, kas naudingut saadakse või mitte, on armastus ikkagi olemas, sest see on kõige alus. Armastus on püsivate suhete algus ja lõpp. Armastus on iseenda avamine teisele inimesele. Armastus on kõigist inimtegudest suurim ning on erilise tähelepanu all, olles võrdsustatud inimesele teadaoleva Kõrgeima Olevusega. Kogu armastus mahub ara kolme sõnasse. Sa leiad need Piiblist:
“Jumal on armastus”.

Armumisest abieluni © 2013